Loe kuidas möödusid futsali Grandliiga teise vooru mängud

Futsali Grandliiga teises voorus toimus kuus mängu, mis rõõmustasid pealtvaatajaid nii löödud väravate arvuga kui ka ootamatute tulemustega.

Centurion – GEP 3:3

Esimestena tulid Tallinna Humanitaargümnaasiumis väljakule eelmise vooru ebaõnnestujad. Mõlemad võistkonnad olid oma avamängu kaotanud, mis aga üksnes lisas neile teiseks mänguks motivatsiooni, võttes arvesse et teine kaotus oleks olukorra juba päris nukraks muutnud. Sellest ka kompromissitu võitlus ilma eksimisvõimaluseta ja tulemuseks tõeliselt võitluslik viik.

Esimese 16 minuti jooksul pealtvaatajad väravaid ei näinud. "Kuumad poisid" läksid Oliver Suure löögist juhtima alles esimese poolaja lõpus ning GEP-i sellises minimaalses eduseisus läksid võistkonnad ka vaheajale.

Teine poolaeg oli sündmusterikkam. Kohe poolaja alguses lõi Denis Putnin teise värava ning näis, et sellises mängus on kaheväravaline kaotusseis juba liiast. Kuid Centurion oli teistsugusel arvamusel. Valentin Ivanov ja Jose Page taastasid viigiseisu juba 28-ndaks minutiks. GEP läks Meelis Alliku väravast uuesti juhtima neli minutit enne mängu lõppu. Ent viimasel minutil, kui mängiti juba „kinnise“ ajaga, tõi Rainer Karmanni täpne löök Centurionile ikkagi viigipunkti.

Arvestades mängu tempot ja toimunud sündmusi ei ole üllatav, et mõlema võistkonna parimateks selles mängus tunnistati väravavahid – Nikita Ivanov ja Alexander Leitmäe.

Orelimeistrid – Liikuri 9:2

Tundub et selle vooru suurim üllatus. Orelimeistrid mitte ainult ei võitnud, vaid tegid seda efektselt, jätmata tugevast vastasest kivi kivi peale. Nagu näha, ei tunnustanud me oma varasemates ülevaadetes meeskonda asjatult. Meeskond jättis endast hea mulje juba kvalifikatsioonis, kuigi läbis selle raskustega. Näitas esimeses voorus Kehra võistkonnale hambaid, kuigi eelmise aasta hõbedameeskond neile veel jõukohane ei olnud. Nüüd siis kauaoodatud võit, ja veel milline!

Esimene poolaeg oli vaatamata Orelimeistrite 3:1 edule võrdne. Liikuri võistkonda vedas alt Dmitri Semjonov. Nähtavasti ei olnud ta jõudnud lõpuni läbi lugeda võistluste juhendit ning arvas et ka esimese poolaja viimane minut mängitakse "kinnise" ajaga. Pärast poolajavilet saatis ta kohtuniku poole teele ebatsensuurse sõimuvalingu.

Nagu vanemad mängijad juba teavad, ei ole kohtunik Roland Meriteed sellistes olukordades vaja pikalt veenda – koheselt näitas ta Semjonovile punast kaarti ning seega pidi Liikuri, kellel oli hädasti vaja kaotusseisu vähendada, alustama teist poolaega ühemehelises vähemuses. Tulemuseks oli sisselastud värav, millele järgnes veel teinegi. Kui tablool särasid numbrid 5:1, proovis Liikuri veelkord kasutada väravavahi asemel viiendat väljakumängijat. Tulemuseks olid ainult sisselastud väravad.

Alles seisul 7:1 leidis pall veelkord tee ka Orelimeistrite väravasse. Tegu oli seejuures omaväravaga, millesai enda nimele Laurits Randmann. Nii sai ka tema protokolli oma nimele vähemalt mingi näitaja.

Iga Orelimeistrite mängija paistis selles mängus sõna otseses mõttes millegagi silma. Isegi väravavaht Margus Evart sai oma nimele resultatiivse söödu. Mängu kangelaseks aga tõusis neli väravat löönud Rando Randjõe. Kuigi isegi selline saavutus ei tõstnud teda oma võistkonna parimaks. Selle sümboolse tiitli otsustasid kohtunikud anda Taavo Vainomaale, kes lõi kaks väravat ja andis kaks resultatiivset söötu.

Ülejäänud teise vooru mängudes fikseeriti sellised tulemused:

Tondi – Rekato 1:5

Doker – Shnelli 6:0

Kehra – Norma 11:3

Euro takso – TJK 3:6

Taabel

Mängukava ja tulemused