Tekkinud on selline tunne, et meistrivõistluste lõpuosas on võistkondade jõud võrdsustunud – järjest rohkem mänge kulgeb võrdses võitluses, kus võitjat ennustada on äärmiselt raske. Kuid ka see on ebapiisavaks seletuseks GEP-i tabanud mustale augule – võistkond kaotas jälle, kusjuures juba kuuendat korda järjest.
Medalivõimalused on „kuumadel poistel“ muidugi veel olemas, kuid need sulavad iga järgneva sarnase ebaõnnestumisega nagu jäätis kuumal suvepäeval.
Järjekordses voorus kohtus GEP Normaga. Võistkonnad olid sel aastal omavahel kohtunud juba kaks korda. Ja kui esimesel korral oli tugevam Norma (4:1), siis teises ringis võtsid „kuumad poisid“ revanši (4:2). Ent sel õhtul oli kõik nende vastu.
Esimese poolaja suhteliselt võrdse mängu juures lasksid GEP mängijad enne vaheaega oma väravasse lüüa kaks palli. Täpsed olid Igor Burlakov ja Deniss Denisjev. Ning teisel poolajal, üritades mänguseisu võrdsustada, lubasid „kuumad poisid“ endale lüüa veel kaks väravat -Dmitri Vassilenkolt ja Vitali Platonovilt.
Ja alles mängu lõpus, kui
Platonov oli väljakult eemaldatult (tõukas teda provotseerinud vastast – kohtunik otsustas, et see on piisav punase kaardi näitamiseks), õnnestus neil lüüa auvärav, kui arvulise ülekaalu suutis realiseerida
Marko Alari Lont.
